Neli soovitust kooliks valmistumiseks

Juba vähem kui nädala pärast on kõigil koolinoortel aeg sammud kooli poole seada, et alustada uut õppeaastat. Hoolsamatel kooliõpilastel on ilmselt juba koolikott peaaegu pakitud ning võib-olla pinginaabergi välja valitud. Samas on kindlasti ka neid, kes ahastuses kalendrit vaatavad ega tea, mida nüüd tegema peaks.

Valemivihikutes, mis muidu tarkust, valemeid ja reegleid pungil täis, kooliks valmistumise teemalisi nõuandeid pole. Ei tea, kas siin üldse ongi seda ühte ja ainsat valemit? Vestlesime HTG abiturendi Kadri-Liisi Laasi, värske koolijütsi isa ja blogija Illimar Pilti, psühholoogi ja kolme kooliealise tütre ema Eva-Maria Kangro ning GAG õpetaja Indrek Riigoriga, et saada teada, kuidas nad kooliks valmistuvad ning mida soovitavad teistele saatusekaaslastele.

Illimar Pilt

Võta suvest veel viimast!

Blogija Illimar oli ise koolijütsina just üks nendest, kelle jaoks kool peale puhkust liiga järsult tuli.

“Suve lõpud olid alati natuke nukrad, sest kõik linnalapsed, kes olid maale vanaema-vanaisa juurde tulnud läksid ära ja saabus haudvaikus. Siis tundsin, et oo, sügav kurbus hakkab laskuma kuskile maa peale!” kirjeldab Illimar dramaatiliselt seda, kuidas kooliaasta lähenemine tema jaoks koolilapsena tajutavaks muutus. Nüüd ei jäänud enam muud üle, kui võtta puhkusest veel viimast.

„Üks paras kohalolekukunsti õppimine,“ võtab Illimar oma kooliaja suvevaheaegade viimased nädalad kokku.

GAG õpetaja Indrek Siigor toetab sellist lähenemist: „Puhka, naudi, tunne elust rõõmu!“ Ühiskonna- ja ajalooõpetaja Siigor leiab, et suvevaheaeg ongi selleks, et koguda jõudu ja energiat uueks kooliaastaks.

„Midagi lugeda? Lugemine on alati kasulik, aga kuidagi spetsiaalselt kooliaastaks valmistuma küll ei pea,“ mõtiskleb ka Valemivihikute valemisisu koostamises osalenud õpetaja Siigor.

Kadri-Liis Laas

Häälestu!

„Tead, see on puhtalt intuitiivne,“ avab Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturent ning ÕF Luffa kaasasutaja Kadri Liis Laas oma kooliks valmistumise rituaale, selgitades:

„Elupõhise ratsionalistina kipun tegema halbu otsuseid seetõttu, et mõtlen üle, niiet sel aastal olen otsustanud kuulata oma südant.“

Psühholoog ja kolme tütre ema Eva-Maria Kangro rõhutab just rahuliku häälestumise olulisust kooliks valmistumisel, et õppeaasta ei tuleks liiga järku.

Ta soovitab mõelda, mida põnevat uuel kooliaastal ees on ootamas: „Sõpradega, õpetajatega kohtumised, uued väljakutsed… Ma arvan, et enamik lapsi ja noori augusti keskpaigaks juba kas või natukene tahavad kooli minna. Ära siis häbene seda mõtet ja soovi!“

Loo endale koolitarvete valimisest mõnus rituaal!

Loomulikult on oluline rituaal õppeaasta alguses kooliasjade varumine, mis psühholoog Kangro sõnul aitab muu hulgas ka mõtteid paremini kooliteemadele viia.

Ka tema enda peres varutakse augusti jooksul vaikselt kooliasju ning vaadatakse lapse tuba üle, et seal oleks mõnus õpikeskkond. „Traditsiooniliselt viib vanaema kõik lapsed raamatupoodi,“ avab ta oma perekonna kooli alguse tavasid.

„Õpikud, vihikud, pinalid peavad kindlasti olema funid. Meie pere puhul muidugi värvilised,“ julgustab värvilembene Illimar valima just oma iseloomule ja isikutüübile vastavaid koolitarbeid.

12. klassi alustavale Kadri-Liis Laasile meeldib aga, kui kõik kooliasjad on võimalikult organiseeritud: „Iga asja jaoks eraldi vihik või hoopis eraldi mapp. Ma veel mõtlen, kuidas täpselt sel aastal teen seda.“

Eva-Maria Kangro

Kaasa kooliks valmistumisse sõbrad, tuttavad ja pere!

Psühholoog Eva-Maria Kangro soovitab kindlasti kooli eel saada kokku koolikaaslaste ja perekonnaga, et vahetada suvemuljeid ja jagada oma mõtteid kooliaasta eel.

Kui varem ei jõua, siis hea võimalus suuremaks tähistamiseks on 1. september. Eva-Maria peres tähistatakse seda suures pereringis ning esimesse klassi astujaile istutatakse perekonna aeda alati ka viljapuud. Abiturent Kadri-Liis eelistab aga oma viimast 1. septembrist tähistada hoopis mõnusalt sõprade ringis.

Lapsevanematel soovitab psühholoog Kangro igal juhul laste kooliks valmistumise tegemistest nõu ja jõuga osa võtta, et kinnitada neile: „Sa ei ole üksi!“

Ka värske koolijütsi Merimee isa Illimar tegutseb samal põhimõttel: “Jälgin kõrvalt, mida ta tunneb, olen talle toeks, proovin talle peegeldada enda emotsioone, et mida ma tundisin sel ajal ja kuidas ma hakkama sain.”

Ühtlasi kutsub ta märkama enda, kaaslaste või oma lapse tugevusi ning nii kooliaasta eel kui jooksul nõrkuste pärast mitte liigselt pabistama: “Kuule, chill kui Sul see matemaatika väga hästi välja ei tulnud, aga Sul on näiteks hoopis väga hea kunstianne”.

Share your thoughts